5 koristusmüüti, mida inimesed endiselt usuvad

Koristamine tundub lihtne – võtad lapi, puhastusvahendi ja töö tehtud. Ometi liigub endiselt ringi mitmeid müüte, mis võivad koristamise hoopis ebaefektiivseks muuta või isegi pindu kahjustada. Vaatame viit levinumat koristusmüüti, mida on aeg ümber lükata.

1. “Mida rohkem vahendit, seda puhtam tulemus.”
Paljud arvavad, et rohke puhastusvahendi kasutamine teeb töö kiiremaks ja tõhusamaks. Tegelikkuses võib liigne vahend jätta pinnale keemiajääke, mis koguvad mustust veel kiiremini. Õige kogus on märgitud pakendile – rohkem ei tähenda paremat.

2. “Desinfitseerimisvahendid puhastavad kõike.”
Desinfitseerimine ei asenda puhastust. Kui pind on tolmune või rasvane, ei jõua desinfitseerimisvahend mikroobideni. Esiteks tuleb pind puhastada mustusest ja alles siis desinfitseerida – eriti köögis ja vannitoas.

3. “Looduslik tähendab alati ohutut.”
Sidrun, äädikas ja sooda on looduslikud, kuid mitte alati sobivad igale pinnale. Näiteks äädikas võib kahjustada marmorist ja lubjakivist tööpindu. Ka looduslikke vahendeid tuleks kasutada teadlikult ja õiges koguses.

4. “Tolmu pühkimine kuiva lapiga on piisav.”
Kuiv lapp levitab tolmu pigem õhku kui eemaldab selle. Parima tulemuse annab niiske mikrokiudlapp, mis seob tolmuosakesed ja jätab pinna tõeliselt puhtaks.

5. “Professionaalset koristust vajavad vaid suured ettevõtted.”
Ka väike kodu või kontor saab kasu regulaarsest professionaalsest koristusest. Eksperdid kasutavad õigeid vahendeid ja tehnikaid, mis tagavad sügavama puhtuse ja pikema pinnakatte eluiga.

Koristamine ei pea olema keeruline, kuid tark lähenemine säästab aega, vahendeid ja närve. Kui soovid olla kindel, et sinu kodu või kontor on tõeliselt puhas, tasub usaldada spetsialiste – mitte müüte.